Предыдущая публикация
Получил ответы на мой запрос по поводу сомнительного соглашения со Всемирной организацией здравоохранения.
Ниже вопросы и ответы.
По имеющимся данным, Эстония планирует ратифицировать предложенные Всемирной организацией здравоохранения в мае Международные медико-санитарные правила (ММСП) и Соглашение о борьбе с пандемией (WHO CA+). При этом общественность практически ничего не знает о содержании этих документов, а своевременный перевод внесенных в эти документы изменений на эстонский язык отсутствует.
Пожалуйста, ответьте на следующие вопросы:
1. Почему последний перевод поправок, внесенных в Международные медико-санитарные правила (ММСП), датирован 6 февраля, а Соглашение ВОЗ по борьбе с пандемией (ВОЗ СА+) — 13 марта?
2. Кто в правительстве занимается деталями документов и в каких кругах они обсуждаются?
3. Когда будет объявлено содержание этих документов и их последствия? Почему нет публичного обсуждения столь важных документов?
4. Правда ли, что ратификация упомянутых документов делает решения ВОЗ обязательными для Эстонии?
5. Означает ли ратификация упомянутых документов обязательство Эстонии ограничить распространение информации, которую ВОЗ считает неверной или вредной?
6. Как вы объясните, что слово «должен» = «должен» упоминается 168 раз в поправках к Международным медико-санитарным правилам и «должен» = «должен» 164 раза в Соглашении ВОЗ по борьбе с пандемией? Означает ли это, что Эстония откажется от части своего суверенитета, если эти документы будут ратифицированы?
Sain vastused minu päringule seoses kahtlase lepinguga Maailma Terviseorganisatsiooniga. Allpool on küsimused ja vastused.
Olemasolevatel andmetel kavatseb Eesti Maailma Terviseorganisatsiooni poolt välja pakutud Rahvusvahelised tervise-eeskirjad (IHR) ja Pandeemialepingu (WHO CA+) ratifitseerida mais. Samal ajal ei tea avalikkus nende dokumentide sisust praktiliselt midagi ning nendes dokumentides tehtud muudatustest puudub õigeaegne tõlge eesti keelde.
Palun vastake järgmistele küsimustele:
1. Miks on Rahvusvahelistes tervise-eeskirjades (IHR) tehtud muudatuste viimane tõlge dateeritud 6. veebruaril ja Pandeemialepingus (WHO CA+) 13. märtsil?
2. Kes valitsuses tegeleb dokumentide detailidega ja millistes ringkondades neid arutatakse?
3. Millal teatatakse nende dokumentide sisust ja nende tagajärgedest? Miks puudub nii oluliste dokumentide osas avalik diskussioon?
4. Kas vastab tõele, et nimetatud dokumentide ratifitseerimine muudab WHO otsused Eestile siduvaks?
5. Kas nimetatud dokumentide ratifitseerimine tähendab Eestile kohustust piirata teabe levikut, mida WHO peab ebaõigeks või kahjulikuks?
6. Kuidas te seletate seda, et Rahvusvahelistes tervise-eeskirjade muudatustes on märgitud 168 korda sõna "shall"= "peab" ja WHO pandeemialepingus on 164 korda "shall"= "peab"? Kas see tähendab, et Eesti loobub nende dokumentide ratifitseerimise korral osast oma suveräänsusest?
Lugupeetud Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin
Täname Teid pöördumise eest seoses Maailma Terviseorganisatsiooni (edaspidi WHO)
rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (edaspidi IHR) muudatuste ja kavandatava
pandeemialeppe ratifitseerimisega.
Käesolevaga vastame Teie poolt esitatud küsimustele:
1. Miks on Rahvusvahelistes tervise-eeskirjades (IHR) tehtud muudatuste viimane tõlge
dateeritud 6. veebruaril ja Pandeemialepingus (WHO CA+) 13. märtsil?
Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et kõige viimane pandeemialeppe tekstikavandi mustand
seisuga 22. aprill 2024 on avaldatud WHO vastaval veebilehel1
. Ka IHR muudatuste viimane
tekstiversioon seisuga 17. aprill 2024 on avaldatud vastaval WHO veebilehel2
.
Nii ettepanekud IHR-i teksti muutmiseks kui ka pandeemialeppe kavand on pidevas
muutumises ning läbirääkimised ei ole veel jõudnud lõpule. Läbirääkimiste käigus uuenevad
mõlemad dokumendid jooksvalt ning seega ei ole piiratud ajalisi ja rahalisi ressursse
arvestades otstarbekas iga tekstiversiooni tõlkida täies mahus eesti keelde. Peale IHR
muudatuste ja pandeemialeppe heakskiitmist on tõlkimisega võimalik edasi liikuda.
2. Kes valitsuses tegeleb dokumentide detailidega ja millistes ringkondades neid
arutatakse?
Euroopa Liidu liikmesriigid, sh Eesti, volitasid 2022. aastal pandeemialeppe ja IHR muudatuste
läbirääkimistel neid esindama Euroopa Komisjoni3
. See tähendab, et EL osaleb nii
pandeemialeppe läbirääkimistel kui ka IHR muudatuste aruteludel ühtsena. EL liikmesriikide
osalemine läbirääkimistes ühiste seisukohtadega annab ka Eestile parema läbirääkimispositsiooni
ning võimaluse ühiselt ja tugevamalt EL riikide ettepanekuid esitada jIgale pandeemialeppe läbirääkimistevoorule ja IHR muudatuste töögrupi kohtumisele
eelnevalt arutavad EL riigid liikmesriike puudutavad ettepanekud detailselt läbi. Kõik EL
liikmesriigid peavad EL seisukohtadega olema nõus ning alati peab olema saavutatud
konsensus. Eesti esindajad osalevad kõigil EL omavahelistel ettevalmistavatel läbirääkimistel
ning pandeemialeppe ja IHR muudatuste läbirääkimistel.
3. Millal teatatakse nende dokumentide sisust ja nende tagajärgedest? Miks puudub nii
oluliste dokumentide osas avalik diskussioon?
Pandeemialeppe läbirääkimiste ja IHR muudatuste töögrupi kohtumisi on võimalik jälgida
videoülekande vahendusel vastavatel WHO veebilehtedel4
. Samuti on kõik kohtumiste
materjalid, sh toimunud arutelude raportid ja ettevalmistatavate dokumentide kavandid,
avaldatud samadel WHO veebilehtedel.
16. veebruaril 2024 toimus Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni avalik istung5
, kus
käsitleti nii pandeemialepet kui ka kavandatavaid IHR muudatusi. Istungi protokoll on
avaldatud Riigikogu veebilehel6
.
4. Kas vastab tõele, et nimetatud dokumentide ratifitseerimine muudab WHO otsused
Eestile siduvaks?
Kavandatav pandeemialepe seab igale WHO liikmesriigile, kes selle leppe ratifitseerib,
kohustuse ennetada, valmistuda ja reageerida tulevastele pandeemiatele. Vastutus luua
pandeemiateks valmisoleku struktuurid ja võimed lasub riikidel ning iga riik saab kujundada
nende konteksti ja olukorda arvesse võttes sellised meetmed ja sekkumised, mis on just neile
kõige relevantsemad.
Pandeemialeppe ratifitseerimine toimub vastavalt välissuhtlemisseadusele7
, mis sätestab
välislepingute menetlemise Eesti Vabariigi poolt. Pandeemialepe võetakse vastu Maailma
Terviseassambleel, seejärel esitatakse heaks kiitmiseks Vabariigi Valitsusele ning peale seda
ratifitseerimiseks Riigikogule.
IHR8
, mis võeti vastu 2005. aastal, on alates selle jõustumisest 2007. aastal olnud kõigile WHO
liikmesriikidele, sh Eestile, rahvusvaheliselt siduv. Ka IHR rakendamise üheks põhiprintsiibiks
on vastutus luua tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku struktuurid ja võimed riikide
endi poolt ning seda lähenemist läbiräägitavate parandustega muuta ei kavatseta. IHR-i
muudatused on plaanis heaks kiita 77. Maailma Terviseassambleel, peale mida on IHR-i
muudatused kõigile WHO liikmesriikidele samadel alustel siduvad. Samas on liikmesriikidel,
sh Eestil, võimalus esitada WHO-le teavitus, et keelduda uute IHR-i muudatuste
rakendamisest 10 kuu jooksul peale nende heakskiitmist.
Kehtivas IHR-is sätestatud soovitused ja suunised nakkushaiguste puhangute või epideemiate
ennetamisel ja neile reageerimisel on Eestile olnud oluliseks sisendiks oma siseriikliku
nakkushaiguste seire ja tõrje poliitika kujundamisel. Näiteks on Eesti IHR juhiseid võtnud
arvesse piiril nakkushaiguste leviku tõkestamiseks vajalike meetmete kehtestamisel.9 Samuti
oleme toetunud immuniseerimispassi formaadi puhul kehtiva IHR lisas 6 esitatud
vaktsineerimistõendi struktuurile.10
5. Kas nimetatud dokumentide ratifitseerimine tähendab Eestile kohustust piirata teabe
levikut, mida WHO peab ebaõigeks või kahjulikuks?
Kavandatavate IHR muudatuste ja pandeemialeppe läbirääkimistel käsitletakse ka
avalikkusega informatsiooni jagamist ning sellise info ohjamist, millel tõenduspõhisus puudub.
Ka siin lasub vastutus WHO liikmesriikidel ning iga riik saab kujundada oma konteksti ja
olukorda arvesse võttes sellised meetmed ja sekkumised, mis on just neile kõige sobivamad.
WHO ei saa reguleerida liikmesriigi poolt levitatava informatsiooni sisu. Samuti ei saa WHO
kohustada ühtegi riiki piirama sellise teabe levikut, mida peab ebaõigeks või kahjulikuks.
6. Rahvusvahelistes tervise-eeskirjade muudatustes on märgitud 168 korda sõna
"shall", mis eesti keelde tõlgituna tähendab "peab"; WHO pandeemialepingus on sõna
"shall" kasutatud 164 korda. Kas see võib tähendada, et Eesti on kohustatud kõiki neid
punkte tõrkumatult ja täies mahus täitma ja sellega põhimõtteliselt loobub nende
dokumentide ratifitseerimise korral osast oma suveräänsusest?
Kõige viimane pandeemialeppe tekstikavandi mustand seisuga 22. aprill 2024 on avaldatud
WHO vastaval veebilehel11. Ka IHR muudatuste viimane tekstiversioon seisuga 17. aprill 2024
on avaldatud vastaval WHO veebilehel12
.
WHO-le ei saa ühegi rahvusvahelise dokumendiga anda pädevust teha otsuseid suveräänsete
riikide eest. WHO on ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline terviseorganisatsioon, mille
mandaat on piiritletud selle liikmesriikide, sh Eesti, heaks kiidetud konstitutsioonis. WHO
põhikirjaline mandaat on juhtida ja koordineerida globaalselt tervise-alast tegevust, sh anda
riikidele tõenduspõhist nõu ja tuge. Iga riik otsustab ise, kas ja kuidas vastavaid soovitusi
rakendada. Nii pandeemialeppe kui ka tervise-eeskirjade muutmisel on ja jäävad alati
olulisteks põhimõteteks riikide suveräänsuse, solidaarsuse, õigluse ja inimõiguste austamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
Следующая публикация
Нет комментариев